| |
Keeleline mitmekesisus - Estonian
- eesti (Et)
Euroopa Liit rajaneb
kultuuride, tavade ja uskumuste mitmekesisusel, mis hõlmab ka
keeli.
Maailmajaos, kus räägitakse nii
paljusid keeli, on see loomulik. ELi liikmesriikide ametlikud
keeled esindavad kolme keelkonda: indoeuroopa, soome-ugri ja
semiidi. Võrreldes muude maailmajagudega on see suhteliselt
väike arv.
Keeleline mitmekesisus on
muutunud ilmsemaks kui kunagi varem, kuna inimesed puutuvad
välismaalastega järjest rohkem kokku. Sagenevad olukorrad, kus
neil tuleb rääkida muid keeli peale oma emakeele, olgu see siis
õpilasvahetuse, rände ja ettevõtluse raames Euroopa suureneval
ühisturul, turismi või isegi üldise globaliseerumise vahendusel.
2000. aastal vastu võetud
Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 22 kohaselt tuleb
austada keelelist mitmekesisust ning artiklis 21 keelatakse
keeleline diskrimineerimine. Nagu üksikisiku väärtustamine,
avatus teiste kultuuride ja sallivus kaasinimeste suhtes, nii
kuulub ka keelelise mitmekesisuse väärtustamine Euroopa Liidu
põhiväärtuste hulka.
See põhimõte ei
kehti mitte ainult ELi 23 ametliku keele suhtes, vaid ka
elanikkonna hulgas räägitavate arvukate piirkondliku kasutusega
ja vähemuskeelte suhtes. Mitmekesisus peegeldab Euroopa Liidu
olemust – liit ei ole erinevusi vähendav sulatusahi, vaid koht,
kus mitmekesisus on rikkus.
Euroopa Liidus on 27 liikmesriiki ja 23 ametlikku keelt |
|
Euroopa Liidus on 27 liikmesriiki ja 23 ametlikku keelt:
Click on the
language
to reach the page in this particular European language |
|
| |
Mis on
tõlkimine ?
Sageli aetakse segamini tõlgi ja tõlkija töö. Tõlkija töötab
kirjalike tekstidega (tõlgib näiteks romaani, kasutajajuhiseid,
kirju, subtiitreid, veebisaite) - seevastu tõlk vahendab suulist
teksti kellelegi kolmandale mõnes muus keeles.
Enamasti tõlgitakse vajalikke praktilisi asju (juhendid,
ametlikud aruanded, finantsaruanded jne), kuid samuti
kirjanduslikke tekste (luuletused, romaanid, esseed jne).
Sõltuvalt teksti iseloomust võivad tõlkimisel osutuda vajalikuks
teatud tehnilised teadmised - näiteks elektroonika-, rahanduse-,
meditsiini-, keemia- või botaanikaalased, või ka kultuuri- ja
stiilialased teadmised (riimi või sõnamängu puhul).
Tänapäeval õpivad inimesed rohkem võõrkeeli kui varem.
Sellegipoolest ei ole vajadus tõlkimise järele kadunud.
Vastupidi - globaliseerumine ja kiire tehnoloogiline areng
(millega kaasneb vajadus uute toodete kasutusjuhiste järele)
ning uute telekanalite ilmumine tekitab tõlkemahtu järjest
juurde.
Mis puutub masintõlkesse, siis võib see anda ettekujutuse
võõras, teile mõistetamatus keeles kirjutatud tekstist, kuid
valestimõistmise oht on siin siiski suur. Korraliku tõlke puhul
peab arvestama konteksti, struktuuri, grammatikareegleid, stiili
ja võimalikke mitmetimõistetavusi sünonüümide ja sõnamängu
puhul. Seetõttu võib tõlkimisega seotud tehnoloogia olla
inimesele abiks, kuid mitte teda asendada. |
|
